Muuseumisõnastike sarjas on valminud järgmine osa temaati­liste sõnastike sarjas. Keel muutub kogu aeg, sh areneb ka muuseumivaldkonna keel koos muuseumide endiga. Muuseumi­de tegevuspiirid on viimastel aastakümnetel avardunud – enam ei tegeleta pelgalt kogumise, säilitamise ja näituste korraldamisega. Li­sandunud on väga erinevad kogude tõlgendamise ja vahendamisega seotud tegevused, kuid muutunud on ka muuseumide juhtimismu­delid, turundus ja kommunikatsioon, säilitamisega kaasnevad tege­vused ning koht kogukonnaelus ja ühiskonna kaasamises.

„Muuseumisõnastik. Säilitamine ja konserveerimine“ (PDF) koondab termineid, mille valik lähtub kasutata­vuse põhimõttest: enamik neist on erialainimeste seas juba käibel, kuid vajasid täpsemat defineerimist, kuna seni ei ole olnud üheselt arusaadavad või on leidnud erinevaid tõlgendusi. Sõnastikku koos­tades on lähtutud ka MuISi konserveerimise sõnastikku koonda­tud terminitest, et ühtlustada arusaama sõnade tähendusväljast ning mõista ja kasutada neid üheselt. Kõik sõnastikku koondatud terminid lähtuvad muuseumis tehtava säilitamis- ja konserveerimis­töö spetsiifikast. 

Terminitöö põhineb inimeste vabatahtlikkusel ja isiklikul huvil arendada oma eriala keelt. Sõnastiku koostamises ja samade termi­nite kättesaadavaks tegemises Sõnaveebis osalesid Eesti erinevate muuseumide töötajad. Olulist tuge terminitööks pakkusid Eesti Keele Instituut, ICOMi Eesti Rahvuskomitee ja Muinsuskaitsea­met.

Koostajad Jaanika Anderson, Kurmo Konsa, Grete Ots, Heige Peets, Reet Pius, Katrin Savomägi, Sille Siidirätsep, Janika Turu, Signe Vahur ja Helen Volber

Muuseumiterminoloogia töörühm on alates 2016. aastast tegelenud eesti keelse muuseumiterminoloogia korrastamisega. 2020. aastal valminud kogude ja näituste sõnastik sisaldab ligi 100 mõistet, millest enamik on muuseumivaldkonnas kasutusel, kuid said sõnastikus täpsema definitsiooni.